Ausate asjade tegelik olemus peitub nende ääretus lihtsuses ja läbipaistvuses
raivo orgusaar
25. jaanuaril toimus Toompea tn. 1 Riigikogu valimistel osalevate erakondade ja kandidaatide loosimine. Kohalolijatena saalisviibinud erakondade ja üksikkandidaatide esindajate kõrval, oli kohal ka Eesti Rahvusringhäälingu uudistetoimetus. Enne kandidaatide loosimist, kui vabariigi valimiskomisjoni esimees, Heiki Sibul palus saalisviibijatel valimisprotseduuri toimumise kohta küsimusi esitada, küsisisn talt, miks loositakse esmalt erakondade ja alles siis nimekirja lõppu, üksikkkandidaatide järjestus? Tahtsin lihtsalt saada talt vastust küsimusele, kas meie ühiskonnas on erakonnad tavakodanikest võrdsemad ja kas selline reaalselt toimiv kastisüsteem on siis ka meie põhiseadusega kooskõlas? Heiki Sibul vastas, et vastavalt valimisseadusele on kõik seaduslik, kuid miks ta lähus oma valikus valimisseadusest, mitte aga kõigist seadustest ülimast Iseseisva Eesti Vabariigi Põhiseadusest, sellele ma paraku vastust ei saanudki. Kogu eelnevat ja järgnevat tegevust filmis Eesti Rahvusringhääling
Seejärel esitleti enne loosimist Riigikogu valimistel osalevaid erakondi ja kui mu mälu mind ei peta, siis esitletigi alguses erakonda Eestimaa Rohelised, siis IRL ja teisi Riigikogu erakondi ning viimaste seas olid igatahes esitluses Eestimaa Rahvaliit, Eesti Kristlikud Demokraadid ning päris viimasena Eesti Keskerakond. Eesti Iseseisvusparteid esitleti igatahes kuuendana. Kuna esitlusjärgselt pandi kohe iga erakond eraldi ümbrikusse, siis kujuneski laual asetsevate ümbrike järjestus täpselt selliseks, nagu valimiskomisjon need esitlemiseks ette oli valmistanud.
Kui Vabariigi Valimiskomisjoni esimees Heiki Sibul omal laual ise ümbrike „segamist teostas” ja seejärel kõva häälega teatas, et paneb need nüüd valimiskarpi, tõusin ma ainsana 60 kohalolija seast, et erakondade nimesid sisaldavad ümbrikud ka üle vaadata. Loomulikult ei saadud seda mulle kõigi kohalolnute ja ERR kaamerate all ju keelata!? Vaatasingi kõik ümbrikud ükshaaval ja kahelt poolt üle, pöörates nende järjestuse seejuures täpselt pahupidi, asetades esimese viimaseks ja viimase esimeseks ning leidnud viimaselt ümbrikult selgelt eristuva rasvase näpujälje, palusin selle valimiskomisjonil välja vahetada. Seda ka tehti, misjärel lahkusin rahulolus laua juurest, jättes meie sõltumatu Eesti Rahvusringhäälingu kogu seda protseduuri filmima, ega pannud kahjuks tähele momenti, kui ümbrikud valimiskasti asetati, kuid minu arvates neid isegi ei segatud ja kui ka segati, siis ehk vaid mõnda ümbrikut mujale ümber tõstes. Valimiskomisjoni esimees ei pidanud seda ümbrikute virna ju enam isegi ümber keerama, saades need kasti asetada täpselt samas järjestuses, nagu toimus erakondade esitlemine, sest mina olin neid kontrollides need ju uuesti samasse järjestusse lapanud, nagu nad olid enne esitlust olnudki, mil nende järjestus mõistagi kindlalt eelistatud paigutause alusel.paika pandi.
Kui erakondade järjestuse loosimisega alustati, valis äsja loosimisruumi sisenenud FORTUUNA esimese järjestuse saava erakonna, milleks osutus Erakond Eestimaa Rohelised, teiseks "jäid" talle näppude vahele IRL, kolmandaks Sotsiaaldemokraatide ja neljandaks Eesti Reformierakonna nime sisaldav ümbrik. Mul käis sel hetkel küll läbi kahtlus, et kuidas siis jälle – ainult Riigikogu erakonnad, kuid kui viiendana Eestimaa Keskerakonda mainiti, kadusid mul hetkeks küll kõhklused, kuid pärast lõpliku järjestuse selgumist, kui Vene Erakond, Iseseisvuspartei, Rahvaliit ja Eesti Kristlikud Demokraadid ka lõpuks paika loositi, tõusis see kahtulus aga taas päevakorda. Uurinud EKD-lt nende järjestust erakondade esitlusel, olevat see olnud üsna lõpupoole, kuid mitte viimane (minu andmetel eelviimasena).
Tehes antud loosimisest järeldused, osutus valimkiskomisjoni esimehe loosimine vaid ühe übriku järjestuse äravahetamises. Nimelt tõsteti Eestimaa Keskerakond viimaste seast viiendale positsioonile, KINDLALT võimuerakondade selja taha, jättes EKD seega viimasteks ja nihutades Vene Erakonda, Iseseisvusparteid ning Rahvaliitu koha võrra tahapoole. Hämmastav, et seda esitlemise ja loosimise sarnasust ei märganud mitte keegi ligi 60-st saalisviibijast? Ja veel enne loosimise algust küsis kohalviibinud Vabaduspartei esimees Hr. Valdo Paddar, et mil määral on siiski tegu liisuheitmisega, nagu Heiki Sibul seda protseduuri olevat väitis, kui erakonnad ja üksikkandidaadid ju sisuliselt liisku tõmmata ei saagi, aga just liisutõmbamine oleks kõige demokraatlikum ja õiglasem loosimisviis. Kahjuks jäi Heiki Sibul oma "liisu tõmbamatajätmismeetodi" juurde ja alustas omal käel "loosimist". Ilmselt polegi VVK-l esmatähtis mitte liisuheitmise õiglus, vaid sellega saavutatav järjekord.
Miks ei kasutata järjestuse loosimisel tõeliselt mahhinatsioonikindlat liisutõmbamist ja miks fortuunat mänginud daam kastist igal korral ainult pealmisi ümbrikke valis, neid ise kastiski segamata, on ilmselt juba ka mõistetav...
Et oma kahtlusi kummutada ja saada kindlust ikkagi ausa loosimise toimumises, saatsin juba samal õhtul ERR toimetaja-juhataja Aarne Rannamäele e-kirja, palvega näha taas kogu loosimistel ülesvõetud ja töötlemata videomaterjali. Tänud HR. Rannamäele, kes vaatamata juba lõppenud tööpäevale minu e-kirjale kohe ka vastas ning palus minu palve edasi saata uuditetoimetaja juhataja – Urmet Kook´ile. Järgmiel päeva lõuna ajal, kui Urmet Kook minu e-kirjale vastanud polnud, asusin telefonitsi asja uurima, Uudistetoimetaja juhataja U. Kook leidis minu kirja spämmi hulgast ning palus selle Reet Harkmaale adresseerida.
Harkmaa vastaski järgmist: Teie järelpärimisele annan teada, et meie võttegrupil, kes käis Riigikogu valimiste loosimist kajastamas ei ole kahjuks alles töötlemata videomaterjali, on ainult see, mis oli näha sellest materjalist valminud uudisloos. Lisaks ütles ta veel, et kunagi ei filmita ka sündmust täies pikkuses vaid kaamera pannakse ikkagi vahepeal seisma. Nii olevat olnud ka seekord. Minu vastukirjas, kus kinnitasin, et minu teada filmiti kogu protsessi juba enne loosimise algust kuni selle lõpuminutiteni ja üles võeti ka kaadrid loosimise läbiviimisest ning minu palvele edastada kohalkäinud võttegrupi kontaktandmed, teatas Harkmaa järgmist: kontaktandmed ei muuda asja, nagu ma ütlesin, Teid huvitavat töötlemata videomaterjali ei ole alles ja uudistearhiivis on olemas uudistesaadete terviksalvestused ja uudislood, mida on peetud vajalikus säilitada. Veel soovitas Harkmaa mul pöörduda uudiste juhi poole, kelle poole täpsemalt, seda ta esialgu küll ei täpsustanud, kuid minu järgmisele palvele saada siiski kohalkäinud võttemeeskonna kontaktid, suunati mind taas Urmet Koogi juurde, kuna tema olevat teglikkuses see, kes kõike lubama või keelama pidavat. Võttemeeskonnaga kontakteerumast, nende käest loosimisel märgatud üksikasjade küsimisest ning ülesvõetud kaadrite olemasolu teadasaamisest mind igatahes vastu minu tahtmist "säästeti"..
Lugu Just nagu ERR-i multifilmide arhiivist pärit joonifilmst, kus maja otsis pärkapikku ja päkapikk läks maja otsima...
Nagu ma sellest äraloosimisloost aru sain, on ERR-ile ilmselt antud korraldus kas ülesvõetud materjal hävitada või salastada ja igasugused lahtised otsad, mis võivad viia loosimise detailsema jälgimiseni, tuli ilmselt ära peita...
Antud loo kokkuvõtteks leian, et on väga kahetsusväärne, kui valimisi viib läbi valimiskomisjon, millel lasub JÄLLE selge kahtlus nii loosimise, valimiste, kui ka meediaga manipuleerimises. Minul aga jääb üle vaid küsida: milliseid objektiivseid valimistulemusi Me nendelt valimistelt ikkagi näha loodame? Kuna ausaid asju pole vaja kunagi varjata, siis milleks on vaja varjata ausalt loosimiselt ülesvõtud kaadreid ja tõkestada ka minu edasisi püüdlusi ja lootusi nende kaadrite leidmisel?
Seniks aga kuni pole tagatud e-valimiste läbipaistvust, võime sogases valimisvees vaid aimata, mida tehase meie poolt antud E või SMS häältega või kui turvaliselt säilitatakse viie ööpäeva vältel meie eelhääletustel antud hääled just nendele, kellele me neid ka tegelikkuses anda soovisime...