raivo orgusaar
Pärast sügavat stagnaaega, kui pea et kogu Eesti tootmine olid kommunistliku lööktöö tulemusl kokku jooksnud ja tühjalt seisvad tehasehooned meenutasid pigem pärastsõjaaegseid varemeid, vajas vast taasiseseisvunud Eesti riik raha ja hakkajaid ettevõtjaid, kes Eesti tööstuse taas käima suudaksid panna. Kuna kommunismi ikke alt vabanenud kodumaistel ettevõtlikel kodanikel nappis sellisteks suurettevõtmisteks raha, panustasime me teatavasti välismaistele investoritele, kelle siiamaeelitamine sai meie tööstusliku taastõusu prioriteediks.
See oli aeg, kui ma sain tõesti aru nende investorite panusest meie majanduselu edendamisesse ja majanduslikku paigalsesisu vältimiseks ei saanud me tõesti ilma välisinvesteeringuteta lihtsalt enam hakkamagi. Kuid meenutades veelkord minevikku, paljusid investoritele mahamüüdud ja ehk muidugi loovutatud ettevõtteid ja ärisid ning vaadates nüüd meie hetkeolukorda, olen ma tänasel päeval jätkuvalt investorite siiameelitamise vajalikkuses sügavalt kahtlema hakanud. Ma lihtsalt tõesti ei tea, mida mõtlevad peaminister ja kogu riigi valitsus, seoses euro kasutuselevõtuga investeeringute lihtsustamise ja majanduse atraktiivsemaks muutmise all, kuid mina ei pea neid kumbagi enam tegelikult vajalikukski. Miks? Püüangi allpool oma seisukohta põhjendada.
Meenutagem, et Tallinna Vee ostja, prantslaste United Utilities Water B.V, oli nõus ettevõtet ostma vaid tingimusel, et Tallinna linn garanteerib neile 5 MILJARDI kasumikrooni (320 miljoni Euro) saamise 15 a.jooksul! See müügitehing suurendas iga Tallinnlase, ka tema kaasa, vastsündinud lapse ning vanaema veearvet igaastaselt 950 krooni (u. 69 euro) võrra iga pereliikme kohta. Kas tallinlased aga saavad nüüd parema maitsega ja puhtamat vett või kasutavad nad ikkagi veefiltreid? Kas selline investeering, mille poolt hääletas muide ka rahva lemmikkloun Tarmo Leinatamm, on Teie arvates tõesti õigustatud ja kas need poliitikud kelle poolt Te taas valimistel hääletada tahate on ikka huvitatud, et need investeeringud rahvale kasu tooksid või kiidetakse pigem heaks parteikassa kaudu vaid oma rahakotti paisutavaid tehinguid? Kas me ikka kõik võitsime selle müügitehiguga midagi või jäi ka selle „investeeringuga” ehk kogu tehingu kasulikkus vaid võimuparteide kassadesse, selle tegelikult kahjulikud tagajärjaed kahjuks aga rahva kanda? Vaadates veel ja seekord siis ikka kaine peaga Tallinna Vee mahamüümise tagamaid prantsuse "investorile" ning teades seda, et erastamislepingu sõlmimise tagamaid vaikiti „oma” kodanike eest väga kiivalt kuni hetkeni, mil ma selle mahavaikitud fakti oma blogis ja hiljem ka Delfis avaldasin, oleks neid selle „eduka investeeringu” üksikasju ehk siianigi veel rahva eest vaka all hoitud!
Kui meenutada veel selliseid meie „investoreid”, nagu Dalkia International, kes saabus Tallinna kütteturule meile vaid soojust VAHENDAMA, lisades selle „investeeringu” eest enda kasumile koguni u. 10 % meie pealinna küttearvetest, siis on küll mulle arusaamatu, miks Tallinna linnale kuuluv Tallinna Soojus ise soojuse müügi ja infrastruktuuri renoveerimisega hakkama ei suutnud saada, tehes seda kasvõi sama raha eest, mida nüüd kõigi pealinlaste taskust asjatult vahendajale makstakse ja sama arusaamatu on ka kõigi suurparteide lubadus toasooja alandamisest, teades seda, et mitte ükski neist pole plaaninudki seda parasiiti koos tema poolt nööritava 10 lisaprotsendiga meie toasooja vahendamisest välja tõrjuda! Ehk on meil vahel mõttekam enne välja vahetada sajad saamatud ametnikud, kui teha huupi otsuseid, mis ilmselgelt vaid ametnikele ja parteidele illegaalset tulu tekitavad, meile aga palju suuremaid arveid toovad!
Ma tahaks tõesti valitsuselt küsida, mida meil nendele „investoritele”, kes siia kangesti veel „investeerima” tahavad tulla, veel maha on müüa? Nüüd hakkame Me alates k.a varasuvest neile maha müüma Eestimaa põllu- ja metsamaid ja vähemalt seni, kuni meie palgad ei küündi Euroopa tasemeni, on selline otsus täiesti arulage ja ilmselt vaid selle vastuvõtjatele mokkamööda! Jätkates neid arulagedaid otsuseid võiks ehk järgmise sammuna teha rahvale ettepaneku kõik oma kodudki ju hetkelise rahaahnuse ajendil müüki panna, et neid hiljem prantslastelt, rabidelt ja türklastelt rentima hakata.
Ehk me ei ootagi siia enam igat "investorit" kes siinsete ettevõtete erastmise või ostmise tagajärjel meid seejärel käsitlematul määral nöörima hakkavad, kogu tegelikult siin, meie taskutest teenitud raha riigist välja viivad ja Riigikogult „välisinvestoritest” prügiveoettevõtete näol uusi, vaid rahvast nülgivaid Jäätmekäitlusseadusi ostma hakkavad, justkui eestlaste firmad ei saanudki prügivedamisega ise hakkama? Elqoteqi näol on tegu küll hea teoga töökohtade loomise mõistes, kuid palgad, mida seal makstakse on pea, et võrreldavad meie uute sandikopikatega ja sellise tasemega palgatöölistekks me ilmselt pärast kõige mahamüümist, siin omal kodumaal ilmselt ju jäämegi! Või arvete Te ikka veel naiivselt, et siia tullaksegi investeerima vaid selleks, et meie toredat rahvast kiiremini Euroopale järele ja neist veel möödagi aidata!?
Kord peab saabuma ka aeg, kui me peame aru saama, et kogu tootmise, panganduse ja teenindusfääri mahamüümisel, loovutame me nendele samadele „investorile” ka lõviosa siit, meie endi käest teenitud rahast ja meile jääb vaid see pisku, mida me neid „investoreid” hiljem orjates, neilt palgaks saame ning on aeg jõuda lõpuks ka arusaamisele, et raha massiline väljavoolul riigist ei vii meid eales viie Euroopa rikkama riigi rüppe, nagu Meie nukunägudega valitseijd, neid hüpnotiseeritult kuulavale rahvale väidavad!
Tsiteerides siinjuures Eesti Iseseisvuspartei kodulehel avaldatud materjale, siis mõõdetakse Eesti rikkust ekslikult SKP (sisemajanduse koguprodukti alusel), sest Eesti rikkuse näitaja on ju tegelikkuses aga hoopis RKP (rahvuslik koguprodukt). Analoogina ei saa te ju vaadelda oma rikkuseks pangalaenu eest ostetud maja, mille Teiepoolseks panuseks on vaid kümnendik kuni komandik maja tegelikust väärtuseks ja selle tegelik väärtus kuulub ju hoopis sellele, kelle raha seal kõige rohekm mängus on! See on väga erandlik ka selles halvas mõttes, et mitteresidentide puhaskasumi väljavool siit on erakordselt suur ja Eesti enda rahvuslikule majandusele see paraku mingit lisaväärtust ei anna. Seega on Eesti RKP nõrgestatud, sest Eesti on majanduslikus mõttes uuskoloniseeritud riik, mille elanikud on muudetud kogu meie vaba Euroopa nimelise lobitöö egiidi all lihtsalt väliskapitali odavaks tööjõuks! Või arvete, et need sajad tuhanded tööealised siit lahkunud kodanikud läksid välismaale väiksemat palka teenima? Ma ei teaks kedagi, kes tööpuuduse ajendil siit näiteks Vietnamisse riisipõllule või Taissegi bussijuhiks siirdunud oleks.
Me saame ikkagi mõõta Rahva elujärje ja majanduskasvu üksnes RKP väärtusega, mitte aga SKP väärtust arvestades, nagu praegu seda eksitaval kombel tehakse, sest väliinvestorite poolt riigist väljaviidud puhaskasum on tehelikkuses ju võõras rikkus, mis Eestimaa elanikku kohe mitte kuidagi ei puuduta ja Eesti tegeliku rahvusliku rikkuse taastumine saab toimuda vaid eestimaise kapitaliga ettevõtete tegevuse laiendamisega, mis suurendaks ka Eesti kodanike reaalset jõukust ja sissetulekuid.
Teades üldtuntud avalikku saladust, et mitte ühtegi erastamisega läbiviidud investeerinut ei viidud läbi ilma suurparteide rahastamisteta, oleksid võinud need investoritele erastamised Eesti Raudteegi näol pigem olematud ollagi...
Samas aga peab riiklikul tasandil ettevõtluse arendamiseks tegema kõik, et lihtsustada Euroopa Liidust kohati karmimaid euronõudeid ja suuniseid ning likvideerima paljud liigagi bürokraatlikud takistused kodumaise väikeettevõtlusega tegelemisel. Seega, tõelisi ja vajalikke välisinvesteeringuid, mis oma olemuselt riigile ja ka selle elanikkonnale, eelkõige ka meie äärealadele kasu toovad ja töökohti loovad ning näiteks suurendavad ka riigi eksprdivõimet, tuleks ka avasüli vastu võtta, kuid selleks tuleb nende otstarbekust hinnates parteikassadest ragelt lahus hoida!
Ja õige kurvem on see, et meie oma rahvusringhäääling suutis AK saates, valimisdebatil osalenud Iseseisvuspartei kandidaadi Rein Pihlari Eesti rahvusliku kapitali baasil loodava majanduse ja panganduse idee, pöörata võrdluseks Venetsueela presidendi Chavezi plaaniga sundriigistada ostmise teel üks Venetsueela pankadest, mis nagu ma mäletan laenuintresside alandamisese soovitusest midagi kulda ei soovinud. Mõeldes sellele tekib mul aga küsimus: Kelle huvide eest ikkai seisab meie valitsus ja "vaba" meedia?
Raivo Orgusaar
Riigikogu parteitu kandidaat Iseseisvuspartei nimekirjas