Raivo Orgusaar

“On küllalt maad, et rahuldada igaühe vajadused, kuid ei ole piisavalt maad selleks, et rahuldada igaühe aplust”.
Mahatma Gandhi liigsöömisest ja rasvumisest

Tuginedes eestlaste suhtelisele poiliitilisele passiivsusele ühes osas ja ilmselgelt halvale matemaatilisele taibule teiselt poolt, saabki Eesti valitsus enda poolt kontrollitavate massikommunikatsioonide tõttu eetrisse paisata just selliseid uudiseid, millest see esimene osa rahavast kahjuks midagi kõrva taha ei jäta ja teine osa aga arvude üüratu suuruse ja protsentide arvestuse koolis omandamata jätmise tõttu, midagi nagunii aru ei saa.

Lugedes lõiku eilsetest uudistest, kus väideti, et eurotsooni rahandusministrid leppisid Brüsselis kokku kuni 700 miljardit eurose mahuga Euroopa Stabiilsusfondi loomises, millest 80 miljardit € makstakse kohe sisse alates 2013. aastast, nelja aasta jooksul ning ülejäänud summa on siis vajadusel sissemakstav vastavalt hilisemalt sõlmitavatele kokkulepetele. Millistele, sellest puudub meil ja ka valitsusel ilmselt õhkõrngi arusaam. Tegelikkuses andis säärane uudis rahvale vaid teada seda, et Eesti panustab seega stabiilsusfondi alates 2013. aastast umbes 148 miljoni eurot. Mingil kummalisel ettekäändel edastati rahvale tegelikult ju vaid poolik uudis ning jäeti "kõigest" 9/10 suurune ning hiljem juurdemakstav, ehk stabilisatsioonifondi kantav kogusumma lihtsalt mainimata!

Arusaamatu küll miks, kuid rahva ajupesu meedias aina jätkub. Kuna Eesti osaks sai u. 0,185% suuruse osa katmine kogu stabilisatsioonireservist, siis ametlikult välja käidud 148 miljonit eurot on arvestatud selle esialgse 80 miljardise makse kohta (80 000 000 000 /10 000x18.5=~148miljonit EUR, kuid see on ju alles peaaegu 10% vajaminevast summast. Aga ülejäänu?

Miks ei mainita rahvale arusaadavas keeles aga seda, et tegelikult peab Eesti tasuma sellest kogu tasutavast 700 miljardist eurost suurusjärgus kokku koguni 0.185%, koos kogu selleks kuluva summaga? Kui arvestada veel ka sellega, et sisuliselt tasutakse tegelikkuses stabilisatsioonifondi teiste allikate andmetel ligi 1/4 riigieelarvest ning teades, et Eesti riigieelarve tuluprognoos 2011 aastaks on 89,2 miljardit krooni, siis sellest veerand on umbes 22,3 miljardit EEK.

Kui kasutada aga sama 0.185% kogu tasutavast 700 miljardist eurost, saame tegelikuks Eesti poolt fondi tasutavaks summaks: 700 000 000 000/10 000x18.5=~1 295 000 000 €. Ehk peaaegu 1.3 miljardit € ning arvestades seda summat kas riigieelarvest või Eestile määratud protsentuaalsest suurusest lähtuvalt, on kokku tasutava summa suurusjärk mõlemal juhul üle 20 miljardi krooni. Teades, et riigi tänavuse aasta eelarve puudujääk on 4.8 miljardit krooni, on säärase summa tegelik leidmine väga ebatõenäoiline.

Seega oleme me europooldajatena alla neelanud konksu, kus sisuliselt ju nendesamade Euroopa erapankade päästmiseks välja mõeldud aktsiooni tulemusena, võtame me kas otseselt või kaudselt just nendeltsamadelt päästetavatelt pankadelt just sellieses mahus laenu ning pangad tekitavad juba uutele "abi jäele" tulnud riikidele laenu andes, need virtuaalsed laenusummad vaid üheainsa näpuliigutusega ja otse õhust, paisates taas ringlusesse määramatult suures koguses katteta raha, suurendades sellega massiliselt inflatsiooni ning luues taas tingimused uute hinnatõusumullide tekkimiseks ja lõhkemiseks. Ehk nagu mõtlevad inimesed juba ka aru saavad, on kogu süsteem end taastootev ning kõiki ringluses olevaid rikkusi kitsa pankuritest koosneva huvigrupi kätte koondav, jättes seejuures paljude Euroopa riikide elanikkonna aga aina süvenevasse võlaorjusesse. Just sellise tuleviku, ehk rabades palehigis tööd oma esivanemate poolt "võetud" võlgade tasumiseks, pärandame me europooldajad paraku aga rõõmsalt ja sinisilmselt oma järeltulevatatele põlvedele.

See, et valitsus räägib siinjuures mingist olematust võidust Brüsselis peetud läbirääkimistel, on aga sama kohatu, kui maani mahapõlenud maja ja kõrvalolevat ning allesjäänud puukuuri vaadates karjuda: JUHHUU, VÄHEMALT PUUKUUR JÄI ALLES...

Fikseerdes Wikipedias k.a 1.01 seisuga Eesti rahvaarvuks 1,340 122 miljonit, saame tänu loodavale stabiliseerimisfondile iga meie riigi kodaniku passiivseks, ehk nende endi poolt mittevõetud võlaks 15670 krooni ehk 966 eurot, ning arvestades siia juurde ka andmed, mida Nõmme Raadio (www.nommeraadio.ee) nende järelduste põhjal ( https://fp.lhv.ee/forum/threadView?threadId=120725&topic=forum_topic.free&forumPage=true&userNameLimit=15&threadNameLimit=35 ja siit: http://www.arileht.ee/artikkel/467832 ) juba nüüd iga kodaniku võlaks pakub, saame võlale lisada hetkel juba võlgu oleva ning intresside näol hirmuäratavalt aina kasvava tänase võlasumma 14693 eurot.

Niisiis liites need summad saame me juba praegu rääkida 15659 euro suurusest võlakoormast, mille saame iga veel oma sündimatagi maimukese võlakoormale juba juurde lisada.Valitsuse heietused olemasolevate reservide kasutuslevõtu kohta ei tundu vähemalt mulle aga kuigi adekvaadsed, sest minu mäletamist mööda suudeti parematel aegadel koguda reserve vaid 6 miljardi krooni väärtuses ja alati, kui jutt reservide olemasolule läheb, välditakse nende reservide suurust millegipärast avalikustamist!

Arvestades nüüd veel ka asjaoluga, et enamus riiklikust tööstusest on juba maha müüdud ning lisadades siia veel ka peagi maha müüdud saavad maad ja väga suur üürikorterites elavate kodanike hulk, saamegi lõpuks tõdeda, et meil pole ju tõesti oma lastele peaaegu et midagi ka pärandada ning arvestades sedagi, et taolisest finantspõrgust emigreerub lähimas tulevikus ilmselt veel märkimisväärne hulk elanikke, võime need summad märgatavalt suuremateks kirjutada ... ja kui vaadata veelgi adekvaatsemalt tulevikku, siis need, Teie pensionifondidesse tehtavad sissemaksesendid, Teid ilmselt vanaduses surmani töörabamise kohustusest päästa ei suuda...

Taas jääb mu keelele küsimus: "Millal Te inimesed ükskord ometi silmad avate ja toimuvast ka aru hakkate saama?"