Ohtlikumad mistahes elusloodust laastavatest haigustest maamunal, on harimatud inimesed...
raivo orgusaar
_______________________________________________________________________
Kellelegi vajalik eesmärk: rahatuks pumbatud rahvas on kergemi manipuleeritav
Nii Eesti riigi, kui ka Tallinna linnajuhid on nagu kaks vastuolulist ja vihatud poliitilist süsteemi - kommunism ja fašism. Ma ei näita näpuga, kumb kumb olla võiks, kuid mõlemal süsteemil olid ambitsioonikad plaanid – vallutada ja allutada oma mõjuvõimule kogu maailm ja nad mõlemad on justki verivaenlased, täielikud antagonistid, kuid tegelikult lähtusid nad ühest ja samast - marksistlikust ideest.
Kui vaid maailma vallutamine välja jätta, siis täpselt samad eesmärgid – nii vankumatu võimu kindlustamise ja selle kaudu rikastumisega iga hinna eest, on endale võtnud nii riiki, kui ka pealinna tüürivad erakonnad. Sisuliselt ei hooli neist kumbki rahva tegelikust heaolust, kuid rikastumiseks ja oma mõjuvõimu vankumatus võidukäiguks on võetud plaaniks rahva kaudne „orjastamine”. Nagu parteide poliitilisest käitumisest lihtrahvale paistab, on mõlemad parteid võtnud omale kindla eesmärgi - kindlustada omale võim pealinnas ja teistes omavalitsustes. Seetõttu ongi parteide mängurõõmudesse sisse kodeeritud elukalliduse tõus, läbi nende poolt mõjutatavate vahendite. Tallinnal on selleks vesi, küte, maamaks, mille suuruse nad ise määrata saavad ning üüratusse kõrgusesse on kerinud, prügivedu, mille vähempakkumiskonkursid olid tegelikult koos kogu Jäätmekäitlusseadusega vaba turumajanduse reeglite vastased ja rohkem näitlikut laadi, linnatransport, parkimistulud ja veel mõndagi! Nimetage palun, kas vastavad teenused on Teie arust soodsate hindadega?
Küsite miks neil seda vaja teha on? Vastan: tugevat ja rikast inimest on raskem orjastada, temaga pole võimalik manipuleerida, tema arvamust enda poole kallutada! Seetõttu on linnal hea omada linnaettevõtete kaudu monopoolseid infrastruktuure ja konkurentsitut kommunaalteenust pakkuvaid linnaettevõtted, mille kaudu kõrgete kommunaalmaksude ja muude kuludega lihtrahvast töölisklass esmalt rahast tühjaks pumbatakse ja siis vee, kütte jms. hinna tõusust linnakassasse laekunud mitmete sadade miljonite eest vaesunud rahvale "sotsiaalabi" andma hakatakse. Selleks vajatakse aga just vaesunud rahvast, kellele abi pakettidega "appi" tõtata.
Ka vajatakse häid suhteid sponsoritega ning seepärast lubatakse näiteks, omades iseseisvaid infrastruktuure, kuid suutmata/soovimata neid parteide poolt paika määratud oskamatute linnaametnikega iseseisvalt opereerida, Tallinna kütteturul vahendusteenust pakkuva prantsuse küttefirma DALKIA INTERNATIONAL –il, osa kasumist endale koorida ja Tallinna Vee omanikul United Utilities B.V-l, südamerahus välismaale ära viia ca. 81.42 miljonit krooni veekasumit. Poliitilist nomenklatuuri see kahjuks üldse ei heiduta, sest neile sponsoritele lubati ilmselt vastuteenet. Parteile eraldatud vaev” tuleb ju kuhjaga (intressiga) tasuda!!! Kui soovite näiteid, siis meenutage seda: http://www.epl.ee/?artikkel=229470 , seda: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=25568925
Kui vee hind oleks olnud neli korda väiksem, nagu Euroopa kasumimarginaalidest lähtuvalt optimaalne oleks, oleksid ka sponsorsummad ilmselt neli korda väiksemad. Seda aga partei ei soovi ning koorib südamerahus rahvalt viimast, et ikka rohkem sponsorraha saada ja hiljem valijatele "heast tahtest abi" saaks osutada.
Abipaketi peale ei unustata aga kindlasti lisamast suurte trükitähtedega seda, kes seda abipaketti neile annab, sest rahvast tahetakse abiandjate ustavad „sõltlased”, justkui narkomaanid, aga sedapuhku sõltuvad parteikummardajad, kellega hiljem abi andmise või mitteandmisega ka osavalt manipuleerima hakatakse!
Asi toimib! Rahvas on veel suhteliselt mõtlemisvõimetu, näeb oma abistajat, kuid ei saa aru, milliste vahendite eest seda abi antakse! Ta ei saa aru, et selle raha, eest, mis temalt eelnevalt nööriti erinevate linnaettevõtete poolt osutavate teenuste üüratute hindadega, saab ta vaid näpuotsaga midagi tagasi. Ülejäänud, ligi pool linnaettevõtete kasumist, kaob aga erinevaid mahhinatsioone pidi partei võimukoridoridesse, megavalimisreklaami ostmiseks ja tont teab milleks veel, sest ega linnarevidendid ka ju eriti agressiivselt midagi päevavalgele pole tirinud! See on ka üks põhjus, kuid mitte ainus, mille pärast valimiste rahastamise läbinähtavust kuidagi moodi avalikustada ei soovita...
Selle rahastamise varjamise juures on ka teine põhjus, kuid sellest võib kirjutada teine kord!
Kuna Eestis puudub parteiväline ja ametkondlikest juhtidest, ministeeriumitest ja muudest organitest sõltumatu ametikohtade täitmise kord, siis ei pääsegi ausad, missioonitundelised, võimekad ja äraostamatud kodanikud vastutavatele ametikohtadele, kuhu nad avalike ametikohtae täitumiseks korraldavate konkursside olemasolul kindlasti ka tööle saakisid.
Nende linnaametikohtade täitmise kasuks konkursside kaudu, räägib seegi, et sel juhul saaks lisaks inimese võimekusele määrata tööle ametnikke ka nende palgasoovist lähtuvalt, mis võimaldaks leida sobivate oskuste, teadmiste ja tasuga ametniku, millega kaasneks lisaks ametniku sõltumatusele ka märgatav raha kokkuhoid.
Kuna sellist erapooletut ametkondlikku kaadrit Eestis ei eksisteeri, on siiamaani ka suur osa just tähtsamatest hinnatõusudest nii Energiaturuinspektsiooni ja Hinna- ja Konkurentsiameti poolt liiga hõlpsalt heaks kiidetud. Miks vastavad ametid rahvale vaenulikke otsuseid vastu võtta lubavad, on täiesti arusaamatu, kuid samas ka arusaadav, vähemalt neile, kes sellesse teemassa üldse süveneda suudavad.
Vastavalt 19.01.2009 „Pärnu Postimehes” vahendatud infole teeb konkurentsiametamet nendele soojusettevõtetele, mis ei täida nendele hinnavalemi alusel pandud kohustusi soojuse hinna langetamiseks, ettekirjutuse (kas vaid ettekirjutuse?). Tore ju on, kui tehakse ettekirjutusi, kuid nagu näha pole need ettekirjutused, sanktsioonid ning karistused piisavad, et pidurdada rahavoogudesse uppuvate, nii Tallinna Soojuse kui ka Tallinna Kütte, Tallinna Vee, ning Eesti Energia hinnatõusupoliitikat. Ju on neil odavam neid naerubväärseid ettekirjutusi saada, kui sedagi...
Me oleme kuulnud piisavalt nii vee, kütte, kui ka elektri hinnatõusu argumenteeritud põhjendusi, kuid paraku järgneb nendele nn. vaevu ots-otsaga kokkutulemise tagajärjel toimuvatele hinnatõusudele üüratud, sadadesse miljonitesse kroonidesse ulatuvad kasumid.
Vastavalt koduomanikud.blogspot.com blogis kirjutatule on kehtivasse õigusesesse sisse kodeeritud vastuolu: vee-ettevõtted on lõviosal juhtudest osaliselt munitsipaalomandis, kuid hinda reguleerib (seeläbi määrab ka põhjendatud tulukuse) vaid kohaliku omavalitsuse volikogu ja kui nüüd ka Hinna- ja Konkurentsiamet omale pandud kohustust toasooja hinna reguleerimisel täita ei soovi ega suuda (riik on siin paljutki tegemata jätnud), on sisuliselt kartellikokkuleppe laadsed mahhinatsioonid edukalt läbi surutud. See aga, et nendele üleüldse veehinna osas mingitki sekkumisõigust pole antud on jällegi kivi seaduseloojate kapsaaeda. Iseasi on see, milleks nad sellise augu sellesse hinnaregulatsioonipoliitikasse üleüldse jätsid ning kes sellest üüratut kasu lõikab?
Teatavasti töötab Konkurentsiamet põhjendatud tulukuse metoodika välja, lähtudes Euroopa Liidu võrdlusandmetest. Gaasi- ja kütte valdkonnas määratakse piirhinnad eeldusel, et tulukuse määrad on alla 10%.
Sellesamas Koduomanike foorumis kirjutatu põhjal on sõltumatu järelvalveorgani kontrolli puudumine viinud olukorrani, kus Tallinna Vee ärikasumi marginaal 2008. aastal oli 56,3% (Tallinna Linnavalitsuse andmetel 49% !), mis võimaldas maksta aktsionäridele 719 miljonilise käibe ja 296 miljoni kroonise kasumi juures 230 miljonit krooni dividende. Seega vajas ettevõtte tegelikkuses investeeringuteks infrastruktuuri vaid 66 miljonit krooni ja kõik rahvale edastatud pressiteated, et ettevõte vaevu ots-otsaga kokku tuleb on seega olnud puhas bluff! Milleks oli vaja aga bluffida ja rahvast kõrgete arvetega rahatuks koorida?
Börsihiid on olnud (siin peaks olema sõna, mida kasutavad teatavad klannid oma pressiteadetes, kuid olen selle asendanud teise järgneva sõnaga) konkurentsivõimeline ja analoogset kasumlikust on suudetud hoida pikema perioodi jooksul. Käesoleval aastal, mil deflatsiooni tõttu sisendkulud vähenevad, ennustatakse Tallinna Veele sama võimsaid kasumi numbreid.
Siinjuures soovin kõigile, üüratute kommunaalmaksukoorma all vaevlevatele linnakodanikele meelde tuletada, et nendest andmetest jääb ligikaudu 34,6% sellest summast, ehk ligikaudu 79.58 miljonit krooni Tallinnale ja „heade linnajuhtide heldusest” lähtuvalt võib seda kasutada näiteks kommunaalmaksudega jalust löödud linnarahavale sotsiaalabi andmiseks, ülejaäänud, ligi 35.4% (enne Tallinna Vee börsile minekut koguni 50,4%), ehk ligikaudu 81.42 miljonit krooni viidi Eestist väljaspool asuvate kapitalistide UNITED UTILITIES B.V hüvanguks ja see pealinlaste taskust nööritud raha on igavesteks siit lahkunud.
Kui vaadadta summat, mis eraldatakse igal aastalnäiteks Hinna- ja Konkurentsiameti ülalpidamiseks ca 27 miljonit krooni, oleks ehk mõtekas vastav amet likvideerida ja selle ameti ülalpidamiseks kuluv summa tasuda vee ja kütte kompenseerimiseks!
Kui siia lisada veel teine mõttetu ja hinnaregulatsiooniga toime mittetulev amet – Energiaturu Inspektsioon, siis oleks see kokkuhoitud summa praegu veel kahjuks avaldamata andmete jagu suurem ja seega suurem ka vee ja kütte kompenseerimiseks minev rahasumma!
Edu Teile rahvas endiste nomenklatuuride tagasivalimisel... või kaine peaga mõtlemisel, enne, kui oma hääle valimisurni poetate...
