Raivo Orgusaar

Ajalugu on selleks, et seda mäletataks ja tõde selleks, et seda ei moonutataks, paraku kiputakse millegipärast mõlematega aga käsitlematul määral manipuleerima
raivo orgusaar

_____________________________________________________________________________________________

Vaata allolevat lugu äripäevas:
http://www.ap3.ee/opinion/2010/01/03/Veelkord_valimistest_uksikkandidaate_ei_kantud_ringkonnanimekirja

ja
http://www.ap3.ee/opinion/2009/12/25/Vaikeettevotja_Eesti_eelistab_inimestele_parteisid

Tsiteerin Eesti vabariigi Põhiseaduse § 11. Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas pühiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust.

Põhiseaduse §12, mis  sätestab: Kõik Eesti kodanikud on seaduse ees ühetaolised. Ei või olla avalik-õiguslikke eesõigusi ja paheõigusi, mis olenevad sündimisest, usust, soost, seisusest või rahvusest. Seisusi ja seisuslikke tiitleid Eestis ei ole.

Seega, nagu iga lihtne tavakodanik põhiseadust lugedes sellest aru saab, on kõik Eesti kodanikud seaduse ees võrdsed, vähemalt põhiseadust lugedes justkui peaksid olema? Kahjuks on viimastel aastatel Riigikogus suudetud vastu võtta seadusi, mis on mitmete paragrahvide lõikes põhiseadusega sügavalt vastuolus! Kuidas see võimalik on, kas see on siis seaduslik?

Vastates ise nendele küsimustele kinnitan Teile, et see on mitte ainult võimalik, vaid kahjuks ka hetkeline reaalsus olukorras, kus EV Põhiseaduskomisjon, Õiguskantsler ja Riigikohtu Põhiseaduslikkuse Järelvalve Kolleegium pole suvatsenud põhiseadusega vasuolus olevaid seadusi vaidlustada ega isegi neile valitsuse ja riigikogu tähelepanu pöörata ning mitte kritiseeridagi...

Ma olen nördinud, et Eesti Vabariigi valimistel ei järgita demokraatlikke valimisprintsiipe ega põhiseadust ja antakse erakondadele rohkem õigusi ja mänguruumi, kui üksikkandidaatidele. Kui näiteks Europarlamendi Valimistel oli valimisreglemendis 100 000 häälega ette nähtud, anda erakondadele kaks mandaati, siis sellisel juhul oleks kaks mandaati pidanud saama ka Indrek Tarand ja valima teise mehe Europarlamenti oma äranägemise järgi, sest kinnine nimekiri ei kohustaks teda ju seda isegi ka teatama, kas keegi üldse või kes temaga pundis on ja selle inimese nimegi avalikustama, kelle ta näiteks varunimekirja pannutest endaga kaasa otsustaks võtta. Kes see teise mandaadiga Europarlamenti pääsenu oleks, selguks analoogselt parteiliste kinniste nimekirjadega kaasnenud häälte liitmise teel saadava üllatusena. Kahjuks seda aga ei juhtunud, sest just meil kehtiva Valimisseaduse järgselt on parteid selges eelisseisundis, üksikkandidaatidega võrreldes, saades samade häälte arvuga 2 mandaati, üksikkandidaat aga kõigest ühe? Kogu selline parteidele eelistuse andmine näitab, et valimistel ei valitse tegelikkuses täielikku võrdsust ja seega demokraatlikest valimistest ja häälte jagunemisest ei saanud möödunud Europarlamendi Valimiste puhul juttugi olla!

Kuid vaatame, milline võrdsus valitseb KOV Seaduses, millele vastavalt ma KOV valimiste 2.valimisringkonna kandidaadina nr.1098 ka kandideerisin. Vaevalt, et järgnev lugu Teile valimiste õigsusest ja kõigi kandidaatide võrdsusest märku annab:

Kui ma oma elukohajärgses valimisjaoskonnas nr.17 (Narva mnt 11D) valima läksin ja seinale suurt kandidaatide üldnimekirja silmitsema jäin, ei märganud ma seal kahjuks oma nime. Loobusin seejärel suure nimekirja uurimisest ja asusin kohaliku - 2. valimisringkonna nimekirja vaatama, mis kohe üldnimekirja kõrval oli. Leidnud oma nime kohaliku valimisringkonna lehelt, sisenesin hääletamiskabiini, hääletasin ning lahkusin.

Kuigi ka kabiinis olid kohaliku valimisringkonna kandidaatide nimed ringkonnanimekirjas korrektselt üleval, jäi mind ära sõites painama kuri kahtlus, et ehk minu nime kandidaatide üldnimekirjas ei olnudki?

Ma sain oma kahtlustele kinnitust, kui kuulsin analoogset juhtumit ka teiselt 2. valimisringkonna üksikkandidaadilt, Mario Nõmtakilt, kes oma nime kandidaatide üldnimekirjast ka pärast põhjalikumat uurimist ning vaatlejate abi kasutamist ei leidnudki. Koos vaatleja ja jaoskonna ülemaga helistati koguni Vabariigi Valimiskomisjoni liikmetele ning saadi vastusena teada, et see peabki nii olema!?

Sellega seoses on Tallinna valimisjaoskondade nimekirjade koostamisel rikutud KOV § 39, lg 4, kus on selgelt sõnastatud, et Vabariigi Valimiskomisjon koostab kõikide volikogu kandidaatide nimekirja. Nagu ma aru saan, peaksid kõikide alla kuuluma ka üksikkandidaadid, mida paraku aga ei olnud!

Mul on juhtumiga seoses järgmine seisukoht: valija, kes polnud valimisjaoskonda tulles veel, kandidaatidega tutvunud, ei saanudki üldnimekirjast kandidaati otsides üksikkandidaate leida ega neid ka valida ning kandidaatide üldnimekirjast kandidaati välja valides, hääletamisruumis olevast ringkonnanimekirjast (nt kesklinna omast) ju sel juhul enam uuesti kandidaati otsima ei hakatagi! Järelikult on valimisjaoskond rikkunud Põhiseaduse § 12-l tuginevat võrdsuse printsiipi, jättes üksikkandidaadid valituks osutumise võimalusest paljudel juhtudel lihtsalt ilma!

Protesteerisin 18. oktoobril läbiviidud valimistulemuste üle ja esitasin 21.oktoobril Maakondlikule Valimiskomisjonile ametlikult vormistatud kaebuse, millega vaidlustasin valimistulemused ning pöörasin tähelepanu eelnevale jämedale õigusrikkumisele ning taotlesin kõigi, (v.a elektrooniline hääletamine) antud häälte tühistamist ja nõudsin Tallinnas uute - täiendavate valimiste korraldamist, paludes elektroonilisel teel antud hääled jõusse jätta, kuna Vabariigi Valimiskomisjoni kodulehel olid kõigi kandidaatide nimed korrektselt olemas!

Kui Te arvate, et Maakondlik Valimiskomisjon vastas minu kaebusele, siis Te eksite! Maakondliku - Tallinna Valimiskomisjoni poolt minule saadetud kirjas ei käsitletud minu kaebust sugugi mitte kaebusena ning kui Te arvate, et kaebus vähemalt registreeriti ja asuti seda menetlema, nagu ühele õigusriigile kohane oleks, ka siis Te eksite, sest seda lihtsalt ei registreeritudki ning sellest kaebusest isegi ei piiksatatudki ametlikul Vabariigi Valimiskomisjoni veebilehel, kus paljude esitatud kaebuste tagamaad avalikult arutlusel olid! Küll aga saadeti mulle üsna pea, koguni teisel päeval, siiski vastuskiri, mis sisaldas lühidalt järgnevat:

Tallinna Linna Valimiskomisjon käsitles minu kaebust, kui selgitustaotlust? (mitte kaebust! autori märkus). Minu kaebust ei registreeritud, kuna valimiskomisjonis nr.17 toimunu oli kõik vastavuses KOV Seaduse § 35 ja 40-ga.

Muuseas oli selgitusena välja toodud ka §35 sätestatu mis algas sõnadega: Eelneva seaduse § 35 alusel esitab erakond registreerimiseks kandidaatide registreerimise avalduse, kandiidaatide ringkonnanimekirjad ja kandidaatide ülelinnalise nimekirja. ...

Toon siinkohal välja lingi Riigi Teatajast, kus viimane, mustalt trükitud repliik aga kahjuks puudub ning see on sinna täiesti põhjendamatult, mingi augu täiteks või hämamiseks juurde lisatud: http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12849727 .

Kirja jätkuks kirjutati: Üksikkandidaadid kantakse valimisringkonna kandidaatide koondnimekirja pärast (NB! Erakondade ja valimisliitude nimekirju registreerimisnumbrite järjekorras. Valimistulemuste kindlakstegemisel võib üksikkandidaat saada koha kohaliku omavalitsuse volikogusse ainult isikumandaadi alusel. Üksikkandidaate ei ole ülelinnalises nimekirjas, kuna seaduse kohaselt saavad ülelinnalise nimekirja esitada üksnes erakonnad ja valimisliidud...

Kirja lõpus oli epiloogina välja toodud otsus, vastuseks minu „selgitustaotlusele”:

Leiame, et Teie õigusi ei ole rikutud ja Teie taotlust ei rahuldata. /allkiri Toomas Sepp, komisjoni esimees/

Mis puudutab komisjoni vastuses viidatud § 40, siis sellestki pole ma kahjuks suutnud välja lugeda mitte ühtegi lauset, mis kirjutaks, et linna üldnimekirjadesse ei pea üksikkandidaatide nimesid kirja panema. Ainus millele komisjon sellele paragrahvile viidates ehk apelleerida püüdis oli lause: Hääletamisruumis on välja pandud selle valimisringkonna kandidaatide koondnimekiri.

Tõsi ta on, aga mitte selle üle ei käinud ju vaidlus, kas hääletamisruumis on või ei ole valimisringkonna koondnimekiri, vaid vaidlus käis selle üle, miks linna koondnimekirjades polnud üksikkandidaatide nimesid. Kahjuks seda adekvaatselt, seaduses näpuga järge ajades aga põhjendada ei suudetud ning ilmselt ei suudetagi ning riikliku, katasatroofilise skandaali - uute valimiste korraldamise ning kas puuduliku tööga või tahtliku pettusega vahele- ja häbisse jäämise vältimiseks, otsustatigi, et säärast kaebust ju ei esitatudki, vaid esitati taotlus selgituse saamiseks ning taotlejale selgitust selle nimekirja kohta ka jagati, olgugi, et täiesti ebaobjektiivset. Kuid säärase, kokreetse ja õiglase vastuse asemel, sai  Maakondlik Valimiskomisjon hämamisega vähemalt asjaga ühelepoole ja võis valimiste lõppedes raprteerida - tehtud! Olgugi, et teiste õigusi jalge alla tallates...

Sama seaduse § 39 pealkirjas on küll väljatoodud lause ...kõikide volikogu kandidaatide nimekiri, justkui tuleks sellel teemal antud paragrahvis ka juttu, kuid paraku ei puudutagi paragrahv just seda, millistest nimedest see - kõikide volikogu kandidaatide nimekiri siiksi koosnema peaks ja kes (kas üksikkandidaadid) sealt ka välja peaksid jääma.
Seega leian ma valimiskomisjoni vastust analüüsides kokkuvõtteks, et ühtegi seaduslikku alust üksikkandidaatide, kõikide volikogu kandidaatide ehk üldnimekirjast väljajätmiseks, käesolev seadus ei võimalda ja kogu eelnev toiming, mida Maakondlik – Tallinna Valimiskomisjon seaduslikuks pidas on tegelikkuses ebaseaduslik  Seega oli ebaseaduslik, ka minu kaebuse omavoliline tõlgendamine ja ümbernimetamine lihtsaks selgitustaotluseks ning selle kaebusena mitteregistreerimine ja selle mittemenetlemine, vaatamata ebavõrdse kohtlemise faktide olemasolule ja nende vastuolulisusele ka põhiseadusega!
Ebaseduslik oleks olnud ka selle kaebuse tagasilükkamine, mis oleks lisaks EV Põhiseadusele, olnud vastuolus ka KOV Seaduse § 39lg 4-ga! Seega oleks Vabariiklik Valimiskomisjon pidanud Eesti riigi nime ja vabade ning demokraatlike valimiste maine päästmiseks, korraldama Tallinnas uued valimised ja seda kõigest ühe etturist üksikkandidaadi seaduslike õiguste piiramise eest! Kujutage ette, milline skandaal oleks sellega kaasnenud? Kuid kujutage nüüd ette, milline skandaal tekiks sellest nüüd, kui saaks vaid õiglasele kohtupidamisle tuginedes valimised kohtus vaidlustada ja peatada hagi tagamise asenõuna näiteks Tallinna ebaseaduslikult valitud Volikogu töö, kuni õigluse jaluleseadmiseni...

Tunnistan ausalt, et kaebust sisse andes ei lootnudki ma naiivselt, teades meie riigis väljakujunenud väärastunud käitumismaneere, valimistulemuste tühistamise ja uute valimiste korraldamise otsuse tegemist valimiskomisjoni poolt, ma tahtsin vaid endale veelkord tõestada, et minu kahtlused riigi kõrvalekaldumisest demokraatiarööbastelt pole sugugi nii alusetud.
Tuginedes kõigile, ka minu eelnevatele kokkupuudetele riigi ja omavalitsusaparaatidega, sain ma nüüd oma kahtlustustele väärika kinnituse!

Kohtusin 20. novemril Riigikogu konverentsikeskuses,  e- demokraatia konverentis raames, Vabariigi Valimiskomisjoni esimehe, Heiki Sibulaga ja kahjuks leidis ka tema, et Maakondlik – Tallinna Valimskomisjon lähtus seadusest? Millisest siis täpsemalt, seda ta ei täpsustanud, kuid vihjas täpselt samadele asjaoludele, ehk justkui ei peakski ülelinnalistes nimekirjades üksikkandidaate figureerima ja neile piisabki vaid ringkonnanimekirjades, ehk antud juhul siis näiteks Kesklinna nimekirjas olemisest. Ilmselt oli kas temani jõudnud info, Mario Nõmtaki telefonikõnest valimistepäeval, oli koguni tema see, kellega otse valimisjaoskonnast ühendust võeti või oli Maakondlik - Tallinna Valimiskomisjon minu kaebusele vastust otsides ja oma otsuse moonutamise eel, Vabariikliku Valimiskomisjoniga petuplaani eelnevalt kooskõlastanud? Kuidas muidu saavad mõlemad, erinevate komisjonide juhid seadust nii ühtemoodi ja valesti tõlgendada? See, et erakondade ja valimisliitude kandidaatidel on õigus olla aga mõlemas nimekirjas, talle erakondade ja liitude eelistamise ja põhiseadusliku rikkumisena ei tundunudki või ongi hämamine, kõigi meile riigivõimuteenust pakkuvatele inimestele justkui kõrge positsiooniga kaasnev eneseväljendusvorm???

Pöörates Teie tähelepanu veel asjaoludele, mida ka Tallinna Valimiskomisjon oma vastuses kajastas, siis ka see, et üksikkandidaadid kantakse nimekirjadesse pärast erakondasid ja valimisliite, ehk viimastena, kuna neile loositakse ka numbrid pärast erakondadele ja valimisliitudele numbrite väljaloosimist ja üksikkandidaadid saavad omale numbrid nimekirjade lõpposasse, võrdõiguslikkuse rikkumisena ei tundunud! Säärane meetood annab kahjuks jällegi erakondadele ja valimisliitudele eelise just nene valijate suhtes, kel puudub selge poliitiline arusaam ja kindlamad poliitilised eelistused ning kandidaadi nimekirjast valiku puhul on võimalus, et nad nimekirja lõppossa oma valikuga ajapuudusel lihtsalt ei jõutagi.

Ja veel! Kui üksikkandidaat saab näiteks volikogusse vaid isikumandaadi, ehk isiklikult kogutud häälte arvuga ja seega, kui iga enamhääl, mis volikogusse pääsemise künnisest üle jääb, läheb lihtsalt kaduma siis erakonnad ja liidud saavad oma järelejäänud hääli vabalt nimekirjas eespool olevatele erakonnakaaslastele edasi kanda ning seega pole tegemist enam mitte otseste, vaid kaudsete ehk, kaudsel teel saadud häältega. Ka erakonna- või liidukaaslase surma puhul on õigus tema hääli pärida vaid kahel eeneval. Üksikkandidaat on siingi õigusest, omale pärimise teel asendaja määrata, lihtsalt ilma jäetud. Pealegi, küsin ma jälle: kas me ei ole põhiseaduse järgi võrdsed või on siiski ka põhiseaduse järgi erakonnad kodanikest eelistatumad?

Vaadates aga KOV Seaduse kõige esimest paragrahvi, leiame vastuolu juba selle esimesest punktist alates, kus muuhulgas on kirjutatud: valimised on vabad, üldised, ühetaolised, ja otsesed... ning häälte erakonnasisene ülekandumine on seega ka siin otseses vastuolus seadusega ja juba selle esimese paragrahviga, sest häälte ülekandumist ei saa kahjuks kuidagi otseste e. – kindlale isikule adresseeritud häältena tõlgendada?!

Ja ka sama seaduse § 67, annab selgelt ka mõista, et kui: Vabariigi Valimiskomisjon või Riigikohus kuulutab valimistulemused .... või linnas kehtetuks, määrab valimiskomisjon uue valimispäeva ning ... vallas või linnas korraldatakse kordushääletamine. Valimistulemused tehakse kindlaks pärast kordushääletuse tulemuste selgumist!

Kuna tegelikkuses, vaatamata valimistel esinenud, kuid mahasalatud rikkumistele seda kordushääletust aga ei toimunud, kuigi see oleks pidanud toimuma ja valimistulemused tehti kindlaks kordushääletust läbi viimata, on ka siin selge vastuolu seadusega nähtav. Kuna kõik, mis pole seaduslik, on ebaseaduslik, siis on ka kõik nende KOV valimiste - Tallinna Valimistulemused sisulised ebaseaduslikud. Ebaseduslik on seega ka kogu põhiseaduse vastaselt valitud Tallinna Volikogu ning volikogu poolt valitud linnapead ja muud ametiisikud ning loomulikult on õigustühised ka kõik nende poolt vastuvõetud otsused!

Mida peaks aga säärases võimuvaakumis tegema tallinnlane? Kas alluma ebaseduslikule linnavõimule või vastanduma ebaseaduslikule võimule kodanikuallumatusega, saades selle eest veel rängalt karistada ja karistada kokkuvõttes ju ka ebaseaduslikult, ebaseaduslikule võimule vastuhakkamise eest! Kas see ongi demokraatia? Kas kaasaegne demokraatia ongi nii mandunud ja väärastunud ühiskonnakord?

Mina sellist mandunud demokraatiat kahjuks ei tunnista... ning
EV kodanikuna nõuan ma, meil valitseva võltsdemokraatia, põhiseaduslike õiguste rikkumiste, häälte kantimise, valimiskünnise ja läbinähtamatuse kaotamist edaspidistel Eesti Vabariigis toimuvatel valimistel ning edaspidi sääraste ebaseaduslike intsidentide vältimiseks, kõigi praeguste hämamiste taha peitunud valimiskomisjonide liikmete kardinaalset väljavahetamist ning nende ametisse määramist mitte parteilise käsuliini teel, vaid samaaegselt valimistega, pannes valimiskomisjoni liikmed hääletamise teel paika järgnevaks valimstsükliks!!!

Europarlamendi valimistel kasutatud valimisformaati järgi tuleb demokraatlikke valimisreegleid ja põhiseadust järgides, aga Indrek Tarandile võrdselt Keskerakonnaga anda 2 mandaati, jättes talle võimaluse kaasata teine isik Europarlamenti tema oma äranägemise järgi ning korraldada edaspidi end õigusriigiks nimetavas riigis valimisi, võrdõiguslikkust ja demokraatia põhitõdesid järgides ning ma soovitan ebaseaduslikul teel valitud ebaseadusklikule Tallinna Linnavalitsusele ja Volikogule, vabatahtlikult laiali minna ning uute ja demokraatlike kohalike omavaltsuste valimiste korraldamist, järgides ja lähtudes Eesti Vabariigi Põhiseadusest, kui kõigi seaduste verstapostist!

Kui Eesi Vabariigi põhiseaduse §13 aga sätestab, et igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest, siis kes kaitseb aga mind ja teisi linnakodanikke, meie riigi pealinnas reaalsuses toimuva omavoli ja riigi poolt toimepandava jämeda põhiseadusliku rikkumise eest ning mida ikkagi teevad meie Vabariigi Põhiseaduskomisjon, Õiguskantsler ja Riigikohtu Põhiseaduslikkuse Järelvalve Kolleegium ming mitmed kümed riigi hiidpalgal vegeteerivad juristid ja rahvasaadikud, kes justkui põhiseadusliku korra tagamiseks või õiglase seaduseloome vastuvõtmiseks on ametisse palgatud ja selle eest veel üüratut palkagi saavad???

Ja veel, Tallinnas leiti kandidaatide loosimisel, kandidaatide loosimiseks kasutatavate ümbrike seast üks äramärgistatud ümbrik, mille fikseeris ära ka TV 3 uudistetoimetus, kuid kas see ka läbi uudistetsensuuri lasti, seda ma kahjuks ise näinud ning selliste märgistatud ümbrike otsimisele kulutas ka Paldiskis "sõltumatu loosifortuuna" nendel kohalikel valimistel koguni üle 5 minuti, kuid loobus siis leidmislootust saamata, sest tema teadmata, ajal, mil ta ukse taha saadeti, eemaldati kohalviibinud vaatlejate poolt paljastatud ja märgistatud ümbrikud loosimisest! Kahel eelneval aastal oli aga kuuldu järgi „loosiõnn” just linnapeale naeratanud ning tema valimisliidu ka kandidaatide esiritta kergitanud!

Kogu seda lugu kokku võttes tekib mul küsimus, kui usaldusväärne on näiteks valimiskomisjonides töötavate isikute sõnu kuulates ning nende, mulle saadetud vastuseid lugedes ja analüüsides, ikkagi meie riigiaparadi poolt väga pingsalt propageeritud e-hääletus ning millised sõltumatud IT eksperdid on e - häälte võltsimatust ja kuritarvitamist üleüldse kontrollinud?

Seniks aga, kuni e - hääletust ei muudeta läbinähtavaks, jääb meile vaid lootus, et järjekordsetel valimistel meie poolt antud hääled ikka neile suunatakse, kellele meie – ehk eikeegi seda just suunata olime soovinud...

Raivo Orgusaar

Epiloog : Kui kellelgi tekkis küsimus, kas ma selle minule saadetud jama ka edasi kaebasin, siis vastan: Ma ei kaevanud otsust edasi! Ma ei tahtnud rohkem, veel suurt rahagi peale makstes, mõnitusi ja õiguste rikkumisi taluda, küll aga sain ma faktiliselt teada seda, mida vajasin: demokraatial, vabadel valimistel ja nende õiglasel vaatlemisel pole eestis kahjuks midagi ühist, tegelikkuses on see vaid illusioon ning põhiseaduski eksisteerib veel vaid näilisena, välismaailmale meie justkui olemasoleva demokraatia eksponeerimiseks!

Aga tegelikkuses võitsin ma selle juhtumiga väga palju, ehk rohkemgi, kui kaotasin. See lugu läks Eesti ajalukku just sellisena, nagu see toimus, dokumenteerituna ja arhiveerituna ja seda reaalsust ei lükka ümber mitte ühegi väitega mitte kellegi poolt! Ja loodan, et pole kaugel ka ajad, kui kunagi praegustest hämaratest mahhinatsioonidest, koolide ajalooraamatutes kogu tõde saab lugeda...
___________________________________________________________________

Enamus maailma suurimatest kuritegudest pannakse otseselt toime just poliitiliste prostituutide enda poolt või kaudselt nende näpunäidete järgi...
Seega on kuritegevuse ohjeldamiseks vaja ennekõike likvideerida haigus nimega poliitiline prostitutsioon!
raivo orgusaar