Raivo Orgusaar

Olen tihti arutlenud, kas Toompeal vastu võetud lollakate otsuste ja seaduste vastuvõtmise ja valimistel sponsorite poolt kulutatud hiigeltoetuste vahel parteidele, on olemas omavaheline otsene seos ja olen jõudnud järeldusele, et nn. legaalsed altkäemaksud, mida parteide toetajad maksavad, on ju enamuses meeltmööda tegelikkuses vaid juhtivparteidele endile, olles aga tihti tegelikkuses kogu ühiskonnale ääretult kahjulikud.
Kui see nii ongi, siis on mulle siiamaani jäänud arusaamatuks, miks eelkõige meie riigi heast käekäigust hoolima pidavad ja vastava vandegi andnud riigijuhid, selliseid rahvavaenulikke tehinguid siiski vastu võtavad ja millegipärast neid kuidagi illegaalseteks kuulutada ei soovi?

Tehes nende Toompeal istujate - nupuvajutajate seesugusest käitumisest põhjaliku analüüsi, olen jõudnud järeldusele, et tuginedes vastuvõetud Jäätmekäitlusseaduse põhimõtetele, oleks igal oma ala ettevõtjal või ka nende koondühendustel ju otstarbekas osta igal juhul omalegi kas siis Riigikogust või koalitsioonierakondadelt sobilik seadus ja see ei olekski mitte ulmeline ettekujutus mingist soodsast, pudrumägesid voolama panevast muinasjutust, vaid reaalselt teostatav ja otseselt meie riigist enesest võetud näidis, mis toodabki pudrumägesid, milles küll tõsi pudru asemel vaid raha mägedesse ladestub!

Niisiis, teen ma ettepaneku võtta "ettevõtluse arendamine eesmärgil" järgminsena vastu meestele suunatud Kingaviksimisseadus ja naistele mõeldud Näohooldusseadus. Need oleksid vaid ühtedeks seadusteks paljudest järgnevastest, mis peaksid elavdama nii ettevõtlust, kui looma ka uusi töökohti, mis muide on tootlikumad ja mingil määral vajalikumadki, kui juba olemasolevad sotsiaalsed töökohad ning tooma nende aladega tegelejad igihaljale oksale, mis omakorda täidab ju nii mõnegi loodud töökohaga seoses, maksudega ka riigikassat, olles meie väetile eelarvele igatpidi toeks.

Kui Te nüüd küsite, et miks ma nii äkki peast segi läksin, et selliseid arulagedaid seadusi looma kipun, siis vastan, et ma ei läinud peast segi, st. vist ei läinud või on vastasel juhul koos minuga peast segi läinud kogu see kirev aferistidest, siidikäelistest mehikestest ja muudest pintsaklipslastest mullipuhujateni koosnev seltskond seal Toompeal. Mina aga vaatasin lihtsa kodaniku kombel meie reaalsuses kiratsevat ettevõtluskeskkonda, suuri pankrotilaineid nende ettevõtete seas, millel puudub kindel ja ehk ka kohustuslik klientuur, uurisin natuke meie jäätmekäitlusseadust ja leidsingi lõpuks ometigi väljapääsu - tulekski luua seadus, st. palju uusi seadusi, mis välistaksidki ettevõtete pankrotte ja asetaksid need otse rahapumpade suudmetesse. Kahjuks ei puuduta küll see konkreetne ja "tore" seadus just mitte veel kõiki ettevõtteid ja valdkondi, vaid ainult üht, aga seda vaid esialgu ning selle taustal, vabandust, ikkagi juba ka olemasoleva Jäätmekäitusseaduse taustal, saame ju vastu võtta veel sadu samalaadseid teisigi...

Seadus ise näeks välja siis täpselt praeguse Jäätmekäitlusseaduse kloonina ja see kohustaks igat eestimaalast näiteks neli korda kuus oma kingi viksima. Just nimelt kohustaks, sest kõik kes linnavahel ka ringi kõnnivad, keerutavad loomulikult ülesse ka tolmu, mis kallerdub kingadele ja mida siis kingapealsetega üle terve eestimaa ka laiali kantakse. Ja kui Te arvate, et hakkate ise oma kodus neid kingi viksima, siis Te eksite. Nagu ei ole lubatud ka ise oma kodumajapidamises prahti põletada, taaskasutamise otstarbel utiliseerida või kompoteerida, nii ei saa ka kingi sugugi mitte ise ja oma kodus, mingi oma "ORTO" kingaviksiga lihtsalt läikima nühkida, vaid kingade viksimise tingimused, töö teostaja, aja, hinna ja selleks kasutatava viksi, määraks näiteks kohalik linnaosavalitsus aga korraldatava vähempakkumisega kõigi kingaviksimisettevõtjate vahel.
See annaks esiteks võimaluse näha kogu linnaosa kodanikke ühtselt kenana ja ühevärviliselt läikivate kingadega ringi liikumas, luues vähemalt välismaailmale illusiooni, et kõik meie kodanikud on kultuursed, viksid ja härrasmehelikud. Ah, ja veel, see seadus puudutaks vaid mehi, aga pole hulle, naistele oleme me ka mõelnud ja neile võtame vastu juba mainitud Näohooldusseaduse, millega saab kohustuslikuks jällegi vähemalt neli korda kuus näohoolduses käia. Vastavad näohooldust teostavad ettevõtted leitakse analoogsete konkurssite käigus, nagu seda tehti Jäätmekäitlusseaduse ja tehakse ka loodava Kingaviksimisseadusega. Ja seda kõike peaks tegema ikka selleks, et säilitada legend meie ilusatest ja maailma kõige kaunimatest naistest ja iga hinna eest seda tiitlit - meie võimalikku ainsat NOKIAT ka seaduslikult kaitsma! Viimane on aga oluliseks turismimagnetiks ning ainsaks ja suureks alternatiiviks meie rääma kiskuva, kohati pornograafistuva uusarhitektuuriga Vanalinnale, turismihordide jätkuvaks siiameelitamiseks. Loomulikult kaasneksid antud seadustega ka inimeste demokraatlikud õigused ise kingi viksida ja näole ka kreemi määrida, aga ega see ei vabastaks neid siiski kohustuslikust kingaviksimis- ja näohooldusmaksust, sest teenust pakkuvad ettevõtjad on juba nende inimestega ja saadava kasumlikkusega arvestanud ja neile sedasi külma teha pole ju sugugi korrektne! Ei saa ju ka ludada, et meie naised masendunud ja hooldamata näolappidega kodunt tööle ja töölt koju ruttavad ja pealegi, selle hinna sisse hakkab käima ka näohoolduskreem sellelt ettevõttelt, kes omakorda konkursil vastava õiguse saab ja loomulikult ka kingaviks. Tõsi ta on, aga siiski kreemi ja viksi saamiseks peavad kodanikud küll ise vastavate, konkursi võitnud ettevõtetega kontakteerudes, avalduse kirjutama. Avalduses oleks soovitavalt kohustuslik ära märkima kindel kellaaeg, mille põhjal koostatakse graafik, millal viksimis- või kreemitamisoperaator kodanike juurde saabub. Ka kodust puudumine ei vabastaks hoolimatuid kodanikke teenuse eest aga tasumast, sest sel juhul teeb ju vastav teenindaja tühikäigu Teie koju! Mõeldes ka kingaviksimise ja näohooldusega tegelevate tööliste tervisele, kehtetstataks alates teisest korrusest lisatasu pikema teekonna läbimise eest, lisades näiteks igakuisele arvele 0.1 koefitsendipunkti iga korruse eest.
Ja veel, ei tohiks kodanikud mingil juhul unustada, et kui nad seda avaldust omast laiskusest kirjutada ei viitsi, siis ei saa nad samal aastal ei kinga viksi ega ka näokreemi, aga see omakorda ei vabasta neid viksimise ja kreemitamise eest saadud arveid tasumast, sest väljajagamata kreemid ja vikid kaotavad asjatult seisma jäädes kehtivusaja ja teenusepakkujatel tuleb need hiljem maha kanda.

Aga kodanikud, kes väidavad, et ei hoolda oma nägu ja ei vaja näohooldust või kingaviksimist ning saavad sellega ise ja pareminigi hakkama, ei pääse siiski koheselt vastava hooldusmaksu  tasumisest, sest pole ju sugugi kindelgi, et nende poolt kasutatavad näohooldus- ja kingakreemid ei reosta oma keskkonnavaenulikkuse ja tühjade tuubidega loodust ja nad oma nägu ja kingi ikka näiteks vastavalt kehtivatele eurostandarditele hooldavad? Ja kui keegi väidab, et tal polegi kingi, mida viksida ja ta käib vaid tossudega või on sootuks mitu kuud järjest välismaal ning ei saa sel põhjusel vaid neli korda kuus näiteks kohustuslikus näohoolduses käia, siis vastavad avaldused vaatatakse läbi ühe kuu jooksul ja taotluse esitajale vastatakse juba teise kuu jooksul, kuid antud perioodi jooksul peab klient veel, kuni vastava vabastuseni, ikka vastatavat hooldusmaku tasuma, mida loomulikult tagasiulatuvalt ei tagastata.Vastavad otsused teenustest vabastamise või mittevabastamise kohta teeb vastav komisjon eelneva kautsjoni ja teenustasu tasumise järel. Neil tarbijatel aga, kes juba kahe kuu teenustasu jagu võlgu on jäänud, peatatakse ajutiselt teenuse teostamine, aga tarbijale esitatakse jätkuvalt arve tühikäigu eest ning teenuse ostutamine taastatakse alles pärast 540 kroonise taasviksimis või taasnäohooldustasu alustamise tasu tasumist. Kes seda taasalustamise tasu aga liialtki kalliks peavad, neile siis selgituseks, et teenindaja on ju teenust peatades eemaldanud teostatavate tööde nimekirjast selle eest kõik tasumata jätnud kodanikud ja peab nüüd nende nimekirja taaslisamisks "vaeva nägema" ja neilt selle töö tasuta tegemise nõudmine, pole aga eetiline. Nüüd on kindlasti tuhandeid väitjaid, et vastavad seadused on ülekohtused tarbija suhtes ja taasalustamistasudki liiga kõrged. Aga kaaludes siiski seda, et konkursi võitnud ettevõte planeerib selle raha ju oma kasumisse, palkab ning koolitab selleks vastavad töötajad, rendib lao- ja kontoriruumid, peab kõikidele nendele töötajatele palka ja ka ruumide eest renti maksma, aga kohalik omavalitsus planeerib selle palgatulu pealt saadava tulumaksu ju oma aastaeelarvesse, on see siiski riiklikust ja tööhõiveseisukiohast vägagi oluline!

Kes nüüd ikkagi veel pahameelt avaldada soovib ja leiab, et veel mitmete kohustuslike maksude kehtestamine riigi elanikkonda vägisi upakile ajab, siis paluks seda pahameelt mitte loodava Kingaviksimisseaduse algataja peal välja elada, vaid avades oma silmad juba nüüd, rakendada viha oma kodustele suunatud pahameele asemel, reaalsususes selle nõmeduse tegeliku pioneeri - Jäätmekäitlusseaduse vastuvõtjate ja seaduse enda vastu!

Idee on ju hea, kui seda riiklikult tasandil tvaadata! Kujutage aga ette, et see pole ju veel kõik. Me saame sääraste seadustega ju kogu äritegevusega ära planeerida ja kõik ettevõtjad hakkavad saama kindlaksmääratsud kasu, kunagi kahju saamata, sest kahjugi on ju tegevuslpaani sisse planeerimata. See oli alles "tõelise ettevõtluskeskkonna loomise algus" ning tõenäoliselt saab ehk sellest lõpuks ka kauaotsitud Eesti NOKIA ning seda järgides ei lähe meil enam mitte ükski ettevõtte ka pankrotti, kuid ainult siin on üks aga...
...probleem on nimelt selles, et kuidas sellist väärt ideed seaduseks läbi suruda? Keda moosida, kellele maksta? Kas maksta kellelegi olulisele tegelasele illegaalset altkäemaksu, riskides küll KAPO-le vahelejäämisega, aga saaks ehk selle soodsamalt läbi surutud või maksta legaalset altkäemaksu, täiesti sirge seljaga, valehäbita ja lugupeetud ettevõtja kombel? Mingem siiski kasvõi seaduslikku teed, aga ikkagi on õhus küsimus kellele maksta?

Kes teaks küll öelda, kas praegune Riigikogu koosseis jõuab selle seaduse veel vastu võtta või läheb minu progressäriideesse investeeritav raha kaduma, ühes  Riigikogu koosseisu vahetumisega? Või oskab keegi ehk ennustada, kes võiks järgmistel Riigikogu valimistel kindlalt võita, kelle peale saaks julgelt panustada, millise parteri võidu nimel on häälestastud "ausalt" meie e-hääli lugev valimisserver ning kellelt seadust kõige turvalisemalt ja tõrgeteta küll tellida saaks või peaks seda tegema kõigilt suurematelt erakondadelt?  Jah, ja veel, kalliks kogu see jama küll läheb? See kõik on vaid esialgne ja esimene väljaminek, hiljem tulevad asemele ju rahamäed, kui vaid teaks palju sellise seaduse loomise eest üleüldse raha peaks maksma?

NB Vabandan nii jabura artikli pärast, kuid kui riigi "esitargad" on võimelised sirge seljaga sama jaburaid seadusi vastu võtma, annate mulle selle jaburduse siin siiski ehk andekski...