Epiloog:  Ma Imestan, et inimest võib nii piiramatult lüpsta, siis talle mullikesi ajada, siis teda taas lüpsta, siis temalt eneselt lüpstust talle tuhandikku tagasi annetades, taas tema poolehoidu võita, siis taas nahhalsemalgi kujul lüpsta ja taas ilusate ja kõlavate lausetega tema südant vallutada ja inimene näe, ei saa ikkagi aru, et temaga vaid manipuleeritakse ja tegelikkuses on poliititkutel, kes seda kõike teevad, ühest taolisest ogarast  ja arusaamatust valijast kodanikust, tema käekäigust, eluolust ja tervisest absoluutselt ükskõik...
Muutused selles vallas saavad toimuda aga vaid siis, kui inimesed lõpuks nii arukaks muutuvad, et sellest, mis tegelikkuses üldse toimub, aru hakkavad saama ...

Meenutuseks: Eesti Vabavariigi põhiseaduse §11 Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust.

Vaata seda artiklit Delfi Rahva Hääles http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/haaletagem-valimisseadus-patiseisu.d?id=36481279

Kui Te kõik arvate, et teate, milline on demokraatlik ja õiglane valimissüsteem, siis Te ilmselt eksite. Olen kindel, et Te peate selleks just meie - Eesti valimissüsteemi. See on loogiline, vaadates seda, et ka nõukogude nomenklatuuri poolt oli loodud täpselt samasugune illusioon, tolleaegsest ainuõigest ja väga õiglasest valimissüsteemist ning ka siis oli rahva enamus sinisilmselt uskumas, et nad elavad tõelises õigusriigis. Seda, kui sügavalt olid läbi loputatud tolleaegsete inimeste ajud, me juba teame, aga kui sügavalt seda on tehtud antud hetkel meiega, kaasmaalased ja seda veel meie endi õigusriigis, sellest ei taha me aga kuidagi aru saada. Seda agame saame  teada alles siis, kui meie valimisseadusi põhjalikumalt lahkama asume. Me püüamegi nüüd saada selgust küsimustele, miks muudetakse meie demokraatlikus valimissüsteemis rahva tegelikku arvamust? Miks üldse on meie ja ka paljudes teistes nn."demokraatlikes" riikides kehtestatud 5% valimiskünnis ja milleks on vaja moonutada rahva poolt antud hääli ja valimistulemusi? Kui demokraatlik ikkagi on, võtta ära mandaat kandidaadilt või erakonnalt, kelle poolt on hääletanud peaaegu et 5% hääleõiguslikest kodanikest, kuid kellel sellest vajalikust, 5-st protsendilisest valimiskünnisest ehk vaid mõned hääled puudu on jäänud ja milleks on vaja lisada need hääled just nendele kandidaatidele, kes neid tegelikuses küll ei saanud, kuid siiski ületasid selle piirava 5% valimiskünnise? Kui see on põhjendatav sellega, et arvestatakse siiski vaid enamuse soove ja kas Riigikogu peab ikka olema kellegi, ainult mingi ühe erakonna või nende poolt moodustatud koalitsiooni kontrolli all? Ehk ongi parem, kui seal on piisavalt palju erimeelseid jõude, just niipalju, et nende olemasolu välistaks näiteks ka kahe-kolme erakonna äramoosimise, mis iganes eesmärgil ja kelle iganes poolt.

Tegelikkusele silma vaadates on aga meie mõlemad valimisseadused, nii KOV seadus, kui ka Riigikogu VS, üks suur ja põhjalikult läbikaalutlemata nonsess. Oletades või isegi neid seadusi katse-eksituse meetodil lahates, saavutatakse olukord kus ulatuslikult propageeritud üleskutsele, valida ainult üksikkandidaate, reageeribki koguni 100 % parteistumata valijatest ja kui nad valivadki vaid parteistumata kandidaate, jättes erakondade poolt hääletama vaid parteiliikmed endid, kes lojaalselt oma erakonnakaaslaste poolt hääletavad. Sellisel juhul võib aga meie valimisseaduste põhjal kujunenda väga totter olukord, kus Eesti suuremad erakonnad saavad kõik maksimaalselt sellise % häältest, mis nad näiteks allapoole valimiskünnist jätavad ning tekib ettenägematu valimistulemus, kus mitte ükski praegustest Riigikogu erakondadest ei ületagi valimiskünnist ja nende ning veel mõne väikeerakonna poolt hääletab üldse kokku seega näiteks vaid ca.30% valijatest. Ja kui neist keegi oletatavalt valimiskünnist ei ületa, siis sellisel juhul peaksid  demokraatlikest ja ka meie põhiseaduseski kajastatud võrdõiguslikest printsiipidest lähtuvalt ju kõik need 30% parteide häältest mingi eelnevalt moodustatud pingerea või eelistuste põhjal üle kanduma just neile üksikkandidaatidele, kes valimiskünnise ületasid või nende poolt nimetatud reservisikutele. Kuid kui Riigikogusse pääsevadki selle eelnevalt mainitud suure kampaania tulemusel ainult üksikkandidaadid, jäävad valimisseadused siinkohal aga oma tõlgeduses jänni, sest üksikkandidaadid peaksid ju eelnevalt läbimängitud olukorra põhjal, kus erakonnad kogusid kokku 30% häältest, saama ülejäänud 70% valijate häältest. Kuna aga mõlema valimisseaduse põhjal saab Riigikogusse vaid ringkonnamandaadi ületanud üksikkandidaat, mis sisuliselt on peaaegu sama, mis 5% valimiskünnis, siis peaksid sinna mandaadi (5% valimiskünnise) täissaamisel pääsemagi vaid 14 üksikkandidaati, saades sel juhul ülejäänud 70 % valijate häältest (5x14=70). Kuna järelejäänud häälte arv ei jaotu ju kunagi reaalselt ja täpselt 5%-ga, siis jääb neistki mõni ilmselt allapoole valimiskünnist, keegi aga ületab künnise mõne vaid protsendiga. Oletades, et siingi kujuneb see suhe näiteks 50:50-le, saame tegelikkuses Riigikogusse valituteks ju ainult 7 üksikkandidaati! Kuna parteid on eelpool mainitud stsenaariumi põhjal künnist ületamata juba auti tõugatud, peaksidki neist 7 üksikkandidaadist ülejäänud 94 Riigikogu kohta täitma ju ülekantud häälte teel  järgmised üksikkandidaadid, kuid kuna seadus välistab üksikkandidaatide häälte ülekandumise, jääbki seaduses järge ajades kogu Riigikogu vaid 7 – liikmeliseks?! Mis saab siis sellisel juhul meie demokraatlikel alustel läbiviidavatest valimistest? Kas sel puhul korraldatakse siis korduvvalimised? Aga, milleks, kui just selliseks kujuneski ju rahva tahe ja milleks petta valijate usaldust ja üritada moonutada nende arvamust, kui nad end just nii selgelt väljendanud on ja protsentuaalselt juba paika pannud selle, kui mitu % peab keegi Riigikogus kohti saama ja mis siis saab, kui ka korduvvalimiste käigus tekib täpselt samasugune olukord, kuna rahvas näiteks oma valimiseelistusi muuta ei kavatsegi?! Või võtame näiteks olukorra, kus  mõni erakondadest ületabki 5% valimiskünnise napi kümnendikprotsendiga ja pääsebki ainsa erakonnana Riigikogusse. Kas sellisel juhul osutuvad kõik teised hääled, mis künnist mitteületanutest järele jäävad ja valimised võitnud üksikkandidaatide reservisikutele ei laiene, neile erakondadele puhtaks lotovõiduks, täites nt. napi 5,05 % -lise valimistoetusega need ülejäänud eelpoolmainitud 94 vaba kohta Riigikogus, saades sisuliselt 5% toetajaskonnaga ligi 94% Riigikoiu kohtadest! Kas see ongi meie hetkedemokraatia ja kas selline oleks siis olnudki kõigi valijate ehk kogu rahva tahe?

Miks meil otsitakse mõnedes toimingutes inimõiguste rikkumisi ja teistes tallattakse need lihtsa jõhkruse ja omakasuga jalge alla? Kas selliseid stsenaariume ette nägemata on üleüldse võimalik seadusi luua ja kes olid need juuraharidusega geeniused, keda need valimisõigust omavad arulagedad, harimatud, kitsarinnalised ja muidu lollid saadikud siina valinud on ning kes selliseid seadusi üldse loonud on ja miks sellised seadused ühes end demokraatlikuks õigusriigiks nimetavas riigis üldse vastu võeti ja neid kiivalt veel ka muutmast keeldutakse? Ning ma julgen ennustada, et kui nendel Riigikogu valimistel mingigi edu ka väikeparteisid või üksikkandidaate saadab, pole võimatu ka olukord kus kandideerimiskautsion koalitsiooni jäävate jõudeerakondade poolt näiteks 5 korda suuremaks muudetakse ja selle tõusuga loomulikult endile riigikassast ka samaväärselt erakondlike toetisi tõstetakse, jättes väikeerakonnad ja üksikkandidaadid kõiki praeguseid "demokraatlike reegleid järgides" sisuliselt olukorda, kus kautsioni tasumise võimalikkus, lootus valituks osutuda ja võimalus riigi suunamisel kaasa rääkida jääbki viimastel raha ja riiklike toetuste puudumise tõttu aga lihtsalt kättesaamatuks unistuseks...